Mis on kehavanus ehk bioloogiline vanus?

Kehavanus ehk bioloogiline vanus on hinnang sellele, mis vanusele su keha vereanalüüsi järgi vastab. Passivanusest väiksem number tähendab, et su näitajad sarnanevad endast noorema keskmise inimese omadele, suurem number aga seda, et need sarnanevad vanema inimese omadele.

Passivanus ja bioloogiline vanus

Passivanus ehk kronoloogiline vanus loeb aastaid sünnipäevast. See on kõigil samal päeval sündinud inimestel ühesugune.

Keha vananeb aga eri inimestel eri kiirusega. Kaks 55-aastast võivad olla väga erineva tervise ja vastupidavusega, kuigi nende passis on sama number. Bioloogiline vanus püüab seda erinevust ühe arvuga kirjeldada.

Passivanust sa muuta ei saa. Bioloogiline vanus kirjeldab su keha seisundit mõõtmise hetkel, nii et see võib aja jooksul muutuda, nagu muutuvad ka vereanalüüsi näitajad.

Bioloogilist vanust saab hinnata mitmel moel. Sellel lehel räägime viisist, mille jaoks piisab tavalisest vereanalüüsist: PhenoAge’i valemist.

Kehavanus kaalul ja vereanalüüsist

Sõna „kehavanus“ kohtad kõige sagedamini keha koostise kaaludel ja nutikelladel, kus seda nimetatakse ka metaboolseks vanuseks. Sellised seadmed mõõdavad nõrga vooluga keha takistust (bioelektriline impedants), hindavad selle järgi rasva- ja lihasmassi ning ainevahetuse kiirust ja võrdlevad tulemust tootja enda valemiga eri vanuserühmade keskmistega.

Vereanalüüsil põhinev kehavanus töötab teisiti. PhenoAge kasutab avaldatud valemit ja üheksat laboris mõõdetud näitajat, mille seos tervise ja elueaga on suurtes uuringutes läbi arvutatud. Ingliskeelsetes rakendustes kohtad seda ka nimedega biological age või BioAge.

Need kaks numbrit kirjeldavad eri asju ega pea kokku langema. Kaal räägib eelkõige keha koostisest, vereanalüüs ainevahetusest, põletikust, neerudest, maksast ja verest.

Kuidas seda vereanalüüsist arvutatakse

PhenoAge’i valemi avaldasid Morgan Levine ja kolleegid 2018. aastal ajakirjas Aging. Nad kasutasid USA suure rahvastiku terviseuuringu NHANES andmeid ja otsisid, millised vereanalüüsi näitajad koos vanusega ennustavad kõige paremini suremust järgnevatel aastatel. Nii jäid sõelale üheksa tavalist näitajat.

Valem paneb sinu vanuse ja üheksa näitaja väärtused kokku ning arvutab sellest statistilise suremusriski. Seejärel leiab see vanuse, mil keskmisel inimesel on sama suur risk. See vanus ongi sinu bioloogiline vanus ehk PhenoAge.

Samal aastal kontrollisid Zuyun Liu ja kolleegid valemit ajakirjas PLOS Medicine uuema NHANES IV andmestiku peal. Inimestel, kelle vereanalüüsist arvutatud vanus oli passivanusest suurem, oli ka suurem suremus- ja haigestumisrisk. Iga aasta, mille võrra bioloogiline vanus passivanust ületas, tähendas selles uuringus umbes 9% suuremat suremusriski.

Levine’i artikli pealkirjas on juttu epigeneetilisest markerist, sest teadlased tegid samast vanusest ka DNA-põhise versiooni. Vereanalüüsil põhinev valem on sama töö esimene osa ja just seda kasutab Jõuks.

Arvutus ise võtab sekundi murdosa. Tähtsam on, et sisendid oleksid õiged: kõik üheksa näitajat samast vereproovist ja ühikutes, mida Eesti laborid kasutavad. Need ühikud on kirjas allolevas loetelus.

Üheksa näitajat

Kõik üheksa on tavalised vereanalüüsid. Valem vajab neid kõiki ühest vereproovist, koos sinu vanusega.

Albumiin (g/L)

Peamine vereplasma valk, mida toodab maks; see peegeldab maksa tööd ja üldist toitumust.

Kreatiniin (µmol/L)

Lihaste ainevahetuse jääkaine, mille neerud verest välja viivad, nii et see näitab neerude tööd ja oleneb ka lihasmassist.

Glükoos paastu ajal (mmol/L)

Veresuhkru tase tühja kõhuga, mis näitab, kuidas keha veresuhkrut ohjab.

CRP (mg/L)

Valk, mille hulk veres tõuseb põletiku korral.

Lümfotsüüdid (%)

Immuunrakkude osakaal kõigist valgevererakkudest.

MCV (fL)

Punaliblede keskmine suurus.

RDW-CV (%)

Näitab, kui palju punaliblede suurus omavahel erineb.

Aluseline fosfataas (U/L)

Ensüüm, mida on peamiselt maksas ja luudes.

Leukotsüüdid (10⁹/L)

Valgevererakkude koguarv, mis tõuseb näiteks infektsiooni ajal.

Valemis teevad kõrgem albumiin ja suurem lümfotsüütide osakaal tulemuse nooremaks. Ülejäänud seitsme näitaja puhul lisab kõrgem väärtus vanust.

Mida tulemus näitab

Tulemus on hinnang, mis põhineb rahvastiku andmetel. See ütleb, millisele vanusele vastab keskmiselt inimene, kelle näitajad on sinuga sarnased. See ei ole diagnoos ega ennusta kindlalt sinu enda tervist.

Näiteks kui oled 50-aastane ja valem annab tulemuseks 47, on su vereanalüüsi põhjal arvutatud risk sama suur kui keskmisel 47-aastasel inimesel. Kui valem annab 53, vastab see keskmisele 53-aastasele.

Tulemus ei ütle, kas sul on mõni haigus. Kui mõni näitaja on labori referentsvahemikust väljas, räägi sellest oma perearstiga, ka siis, kui valem seda näitajat soodsalt arvestab.

Kõige rohkem annab see, kui vaatad lisaks koguarvule ka seda, millised näitajad tulemust tõstavad ja millised langetavad. Jõuksi kalkulaator ja raport näitavad iga näitaja mõju aastates. Kuidas see välja näeb, saad vaadata näidisraportist, mis on tehtud väljamõeldud andmetega.

Mõõtmise tingimused loevad. Glükoos peab olema mõõdetud tühja kõhuga, muidu on see tavaliselt kõrgem ja tulemus tuleb vanem. Äge infektsioon tõstab CRP-d ja leukotsüüte, mis samuti nihutab tulemust vanemaks. Seepärast tasub verd anda siis, kui oled terve.

Kas bioloogiline vanus muutub?

Jah, sest vereanalüüsi näitajad muutuvad. Kui mõõdad uuesti, on tulemus peaaegu alati veidi teistsugune.

Osa muutusest on tavaline kõikumine. Seda põhjustavad näiteks labori enda mõõtmistäpsus, see, mida eelmisel päeval sõid, hiljuti läbi põetud haigus või see, kui palju oled vedelikku joonud. Väikesed muutused on müra ja nende põhjal ei tasu järeldusi teha.

Muutust saab usaldada siis, kui see on suurem kui tavaline kõikumine ja mõlemad mõõtmised on tehtud samadel tingimustel: tühja kõhuga, tervena ja samas laboris. Jõuksi kalkulaator näitab tulemuse juures, kui suur muutus on sinu näitajate puhul juba suurem kui müra.

Kas mõni muudatus su elus tulemust liigutab, näitab ainult kordusmõõtmine. Keegi ei saa seda ette lubada.

Kuidas oma bioloogilist vanust teada saada

Vaja on oma vanust ja kõiki üheksat näitajat. Valida on kolme tee vahel.

1. Kui sul on hiljutised tulemused kõigi üheksa näitajaga, sisesta need tasuta kalkulaatorisse. Arvutus toimub sinu brauseris ja andmed ei lahku seadmest.
2. Kui mõni näitaja puudub, saad need teha ilma saatekirjata. Synlab müüb kõiki üheksat kokku umbes €21,90 eest, lisandub vereproovi võtmise tasu (Synlabi erakliendi hinnakiri, hinnad oktoober 2026). Siis sisesta tulemused kalkulaatorisse.
3. Kui soovid, et Jõuks selle sinu eest korraldaks, vali Mõõtmine hinnaga €79. Sinna kuuluvad vereanalüüs, raport bioloogilise vanusega ja 15-minutiline kõne tulemuste üle.

Mis teed ka valid, tule vereproovi tühja kõhuga ja vali päev, mil oled terve. Kui plaanid hiljem kordusmõõtmist, tee see samas laboris ja samadel tingimustel, et tulemused oleksid võrreldavad.

Allikad

• Levine ME jt. An epigenetic biomarker of aging for lifespan and healthspan. Aging 2018;10(4):573–591. doi.org/10.18632/aging.101414
• Liu Z jt. A new aging measure captures morbidity and mortality risk across diverse subpopulations from NHANES IV: A cohort study. PLoS Med 2018;15(12):e1002718. doi.org/10.1371/journal.pmed.1002718
• Synlab Eesti, erakliendi hinnakiri. synlab.ee

See leht on üldine teave. See ei ole diagnoos ega asenda arsti vastuvõttu.

Uuendatud 26. oktoobril 2026.